UK Games Expo – intervjuu korraldajatega

UK Games Expo korralduskomitee direktorid Richard Denning ja Tony Hyams arutlevad UK Games Expo mineviku, tuleviku ja oleviku üle, intervjueerijaks on Johnathan Hicks.

Milline on teie mänguri ajalugu?

Richard: Päriselus olen ma arst ning kui aega üle jääb, siis ka kirjanik. Umbes 11-aastaselt puutusin ma esmakordselt kokku sõjamängudega, pärast seda kui olin näinud ühe spioonisarja episoodi, kus oli parajasti pooleli Napoleoni-aegse ajastu sõjamäng. Varsti peale seda avastasin ka Dungeons and Dragons ja Traveller RPG-d. Kuigi ma mängisin lauamänge ka sel ajal, avastasin ma euro-stiilis mängud enda jaoks suurenisti 90-ndate algusest kuni keskpaigani.

Tony: Mina olen kirikuõpetaja ning veedan suure osa ajast üle riigi erinevates kirikutes jutlusi pidades ning õpetades. Kui traditsioonilised kaardimängud kõrvale jätta, siis puudusid mul igasugused teadmised mängudest kuni selle hetkeni, kui sain jõulukingiks „Warlock of Firetop Mountain“ raamatu. Peale seda ostsin ja mängisin läbi kõik Fighting Fantasy seeria raamatud, kuni ühel päeval leidsin raamatu kaanelt viite mängule Dungeons and Dragons. Aeg-ajalt nokitsen ka praegu lauamängude ja miniatuuridega, kuid RPG-d on jäänud siiani minu suurimaks kireks.

Rääkige meile pisut täpsemalt Expo saamisloost; millal te selle idee peale tulite ja kuidas te selle käima lükkasite?

Richard: 2006-ndal aastal aitasin ma korraldada mitut mänguüritust Birminghamis. Peale paari kirjastajaga suhtlemist külastasin ma peagi koos Patrick Campbelli ja teistega Esseni lauamängumessi Spiel. Võib öelda, et see külastus oligi esimese UK Games Expo loomise ajendiks aastal 2007. Saatsin isiklikult tuhandeid meile ja sõnumeid erinevatele kommuunidele nende kutsumiseks ja osalesime kümnetel väiksematel üritustel Expo reklaamimiseks. Peagi oli aeg nii kaugel, et 2007 lihavõtete paiku tekkis meil meeleheitlik vajadus piletisüsteemi järele, mille abil saaks pileteid müüma hakata. Siinkohal astuski Tony mängu.

Tony: Tol ajal oli mul lisaks koguduse pidamisele ka väike IT-firma, kus ma toona parajasti istusingi, kui üks sõber uksele koputas. Ta küsis, et kas ma suudaksin teda õpetada veebipõhist piletisüsteemi looma. Ma ütlesin jah ning ta täpsustas: „Järgmise nelja nädalaga?“ Hakkasin seepeale naerma, öeldes, et nelja nädalaga suudan ma selle süsteemi küll ise luua, kuid tema õpetamiseks on see liiga lühike aeg. Nii mind korraldajatega kokku viidigi. Sel esimesel aastal ma nii lõin kui ka haldasin kogu piletisüsteemi, millele aga ei aidanud üldse kaasa asjaolu, et üks öö enne messi algust viidi mu naine sünnitusmajja. Jõudsin aga nii järgmisel hommikul piletid kohale toimetada kui ka õigeks ajaks sünnituse juurde, jäi isegi pool tundi aega üle. Aasta hiljem olid minu hallata juba nii piletisüsteem, messi programm, vabatahtlikud kui ka RPG-ajakava.

See on silmnähtavalt mahukas töö korraldada sedavõrd mainekat messi. Kas saaksite anda mõningase ettekujutuse sellest, mis toimub alates planeerimise esimesest päevast kuni avamiseni?

Richard: Iga messi planeerimine algab tegelikult juba enne eelnevat messi, kuna peame alati pikalt ette plaanima. Tavaliselt saame suvel pisut puhata kuid isegi siis oleme üksteisega ühenduses ja vestleme erinevatel teemadel. Septembriks oleme kokku pannud materjalid eksponentidele ning suundume Essenisse messipinnale osalejaid leidma. Talvel hoian sidet võimalike peakülalistega ning jaanuaris alustame tööd erinevate ajakavade kokkupanekuga: seminarid, turniirid jmt. Piletite broneerimissüsteem käivitub märtsis ning peale seda reklaamime kõiki ja kõike. Mick Pearson tegeleb vabatahtlike värbamisega ja John Dodd hoiab kõik erinevad RPG-üritused kontrolli all.

Tony: Minu töövoog on Richardi omast kergelt erinev. Meil on suhteliselt keeruline arvutipõhine haldussüsteem, mis aitab messi korraldada – kuna Richard ja mina elame üksteisest 30 miili kaugusel ja ülejäänud korraldajad üle maa laiali. Keskne info liikumist haldav arvutisüsteem on seega hädavajalik. Selle rakenduse haldamise ja arendamisega alustan peale eelmise Expo lõppu, nii et novembriks on see töökorras. Nagu Richard juba mainis, alates novembrist hakkavad asjad järjepanu liikuma. Võtmesõnaks on siinkohas suhtlus – suhtlus korraldajate vahel, suhtlus osalejatega, vabatahtlikega ning muidugi ka mänguritega.

UK Games Expo on alati olnud suurepärane edulugu, kuid kindlasti on olemas ka ajad, kui tahaks lihtsalt meeleheites juukseid peast kiskuda – ehk siis millised on korraldamisega kaasnevad pinged ja kuidas te nendega hakkama saate?

Richard: Pinged on suured. Nii Tony kui mina kulutame iga nädal tunde Expo korraldamisele, alates märtsist kulub sinna praktiliselt kogu vaba aeg. Mõnikord olen ma isegi nii hõivatud, et pean end lihtsalt töölt vabaks võtma, et messiteemadega ühele poole saaks. Paljud arvavad, et korraldamise taga on suur organisatsioon – ei ole. On kaks direktorit ning neli planeerimisega seotud juhti. Ongi kõik. Meil kõigil on lisaks palgatööd. Lõpuks saame aga küll paraja naudingu toimivast üritusest.

Tony: Kaks teemat on rasked taluda – neist üks on lihtsalt masendav, teine aga tekitab tahtmise lõpetada. Masendavaks on messi kasvamisega kaasnevad kõrvalnähud. Näiteks pidime seekord hotelli kõrval asuva parkla asemel kasutama tükk maad kaugemal olevat, kuna kõrvalasuvas keskuses toimus laupäeva õhtul kontsert. Meil on aga üritus sedavõrd suureks kasvanud, et iga muudatus võib ootamatus kohas välja lüüa. Ja teine teema? Inimesed, kes käituvad nagu me üritaks neid kuidagi petta või tüssata. Me oleme mängurid ning meil mõlemal on lisaks palgatööd, mis on meile olulised. Kogu seda ajamahtu arvestades, mis me korraldamise alla paneme, võib see olla üsnagi hingesööv, kui inimesed postitavad foorumites või meilivad viisil, nagu me oleks lihtsalt mingid suurfirmade jooksupoisid.

UK Games Expol on alati esindatud suur valik lauamänge – millele võiks huvilised sel aastal eeskätt tähelepanu pöörata?

Richard: Sel aastal oleme taas ligi tõmmanud rohkem suuri välismaiseid firmasid. Z-man Games on tagasi (viimati osalesid nad 2008), Lookout Games on esindatud laiendatud Mayfairi alas, Wattsalpoag on taas kohal ja esmakordselt on oma ametliku boksiga kohal ka Steve Jackson Games. Kokkuvõttes on meil seega varasemaga võrreldes ligi 20% rohkem messipinda ning 120 eksponendi puhul tähendab see, et on paljutki vaadata.

Tony: Esmakordselt on UKGE vastu huvi üles näidanud ka Paizo, olles sponsoriks Pathfinderi demodele ning külastades meid oma meeskonnaga. Muidugi on meil ka Alien Laser Tag, mis naaseb living-üritusena, nagu varasemalt korraldatud „Living Dungeon“. Rohkem mänguala, rohkem tunriire, rohkem seminare, suurepärased külalised, Dragons Den mängudisainerite kokkuviimiseks ning laiendatud pereala.

Mida te ise enim ootate? Milline on teie lemmikosa messist?

Richard: Mina naudin tegelikult ülesseadmise osa. Õhus on selline mõnus ärevuse ja semulikkuse tunne kui saabuvad veoautod ning asume kolmapäeval kraami laadima. Kui me aga neljapäeval ruumidesse astume ja müügihallid reedel oma kuju võtma hakkavad, on ka see mõnus. Mulle meeldib näha, kuidas messiboksid järjest valmivad. Kuid ma arvan, et minu jaoks on meeldivaim aeg laupäeva pärastlõunal ringi jalutada, kui kõik on korras ja toimib ning 3000-4000 inimest lihtsalt veedavad mõnusalt aega.

Tony: Mina ülesseadmisest nii vaimustatud pole. Võimalik, et seepärast, kuna mina olen vastutav messibokside piiride ülesmärkimise eest. Iga boks peab olema täpselt määratletud piirides (isegi mitte tollijagu üle) ning õiges asendis ja suuruses. Sellega saab alustada alles neljapäeva õhtul, nii et viimati sai märkimisega lõpetatud alles 5:30 reede varahommikul. Laupäeva pärastlõuna on aga vist meie mõlema jaoks mõnusaim hetk. Selleks ajaks oleme enamasti teinud kõik, mis meie võimuses ning nüüd jääb üle vaid sõitu nautida. Mis juhtub, see juhtub. Ma pole kellelegi maininud, kuid mulle meeldib ka pühapäeva pärastlõunal käia auhinnavõitjatele tulemustest teada andmas.

Millisena te näete Expo tulevikku? Suurem, pikema kestvusega, ehk isegi sagedasem? Või olete ehk hoopis praeguse olukorraga rahul?

Richard: Ma arvan et kasvamisruumi veel on. Ei näe põhjust, miks ei peaks saavutama ühel päeval ka 10 000 külastaja piiri. Muidu tahaksin aga näha, et reede muutuks messipäevana olulisemaks ning rohkem inimesi juba reedel saabuks. Kolme kauplemispäeva osas meil lähiajal plaane veel pole. Ausalt öeldes ei näe ma võimalust korraldada kahte messi aastas ning ühtlasi pidada ka päevatööd AGA oma vaimusilmas näen et Expo võiks küll ajapikku suuremaks ja ka pisut pikemaks muutuda.

Tony: Mõnedel talvistel varahommikutel (nii kella 3 paiku), arutledes Richardiga üle Skype’i messiplaanidest, mõtiskleme mõnikord ka tulevikust. Fakt on see, et iga aasta oleme me üllatunud, nähes kui palju Expo kasvanud on. Alati on tunne, et kohe-kohe tuleb keegi, kes teab paremini ning võtab kogu selle krempli meilt üle. Me pole kunagi üritusega lõplikult rahul. Arvan, et see tuleneb meie iseloomust, alati saab teha paremini, suuremaks paljude lahedate üritustega, külalistega ja loomulikult mängudega. Kolm täispikka päeva on kindlasti kaugem eesmärk ja reedele suurema rõhu asetamine midagi, mille nimel töötame.

Intervjuu ilmus algselt UK Games Expo 2014 Magazine’is, tõlgitud ja avaldatud korraldajate loal.

Lugeja haarab kivi: