Intervjuu: tavaline lauamängur Kimmo

Tavaliselt tehakse intervjuusid nendega, kes juba on kuulsad või siis nendega, kes on kohe-kohe kuulsaks saamas. VP on mõnda aega tutvustanud meie põhjanaabrite lauamängukultuuri ning seekord tekkiski soov pisut juttu ajada täiesti tavalise soome lauamängufänni Kimmo Leivoga. Samas kõik on suhteline – alates tänasest on ta tõenäoliselt Eesti tuntuim Soome lauamängur.

– Räägi ehk alustuseks, kuidas sa üldse lauamängudega kohtusid?

Lapsena mängisin kõigi teiste moel nii Monopoli kui ka – nagu vist kõik Soome lapsed – Reisi läbi Aafrika. Mäletan, et teismelisena mängisin ka Hotelli-nimelist lauamängu matkabussiga mööda Soomet ringi reisides – ning seejärel saabus lauamängude osas vaikus. Eelistasin toona pigem arvutimänge ning suurteks lemmikuteks olid Sim City ja Railroad Tycoon. Alles 2009. aastal tegin oma sõpradega esimese Carcassonne’i ning varsti avastasin ka, et üks regulaarne lauamänguüritus – Kinkkucon – toimub vanematekodu lähedal. Esimene osalemine oli tõeliselt lõbus ning peale seda hakkasin ka iganädalastel Jyväskylä lauamänguõhtutel käima. 2009. jõulude paiku liitusin ka Boardgamegeekiga, mille arvestuse kohaselt on mul praeguseks juba ligi 1300 erinevat lauamängu ära proovitud.

– Sa oled ise öelnud enda kohta, et eelistad pigem sügavama sisuga mänge lihtsakoelisematele filleritele – miks nii? Kui lihtne on taolistele mängudele seltskonda leida?

Tõsi, mulle meeldivad enim majandus-, tsivilisatsiooni- ja rongimängud. Mehaanikate poolest on eelistatumaid ressursihaldus ja worker placement. Miks keerulisemad? Eelistan mänge, kus saan nii oma strateegiat planeerida kui ka seda optimeerida – ning tavaliselt tekib selline võimalus alles siis, kui mängu kestvus on nii üle pooleteise tunni. Paljud lühikesed fillerid on suurel või vähemal määral peamiselt õnnest sõltuvad, seetõttu need mulle ka eriti ei istu. Tahan mängu võita tänu oma tegevustele, mitte mõnele õnnelikule täringuviskele. Mis aga mänguseltskonda puutub siis iganädalastel mänguõhtutel tõesti keerulisemaid mänge mängida ei õnnestu, seepärast üritangi nii palju kui võimalik suurematel üritustel osaleda.

– Soomes toimub päris palju lauamänguteemalisi suuremaid kokkusaamisi – kas jõuad neist kõigile?

Ei, kõigile mitte – kuid alates 2010.-st aastast olen osalenud nii Kinkkuconil kui Ropeconil. Olen käinud ka Junaconil ning Lautapelaamaan-üritusel kuid Junacon jääb tänapäeval paraku kodust natuke liiga kaugele ning Lautapelaamaan toimub kohe Essenile järgneval nädalavahetusel, seega olen pidanud nende kahe vahel valima.

– Ma tean, et mängid (või vähemalt oled mänginud) ohtralt ka veebi jaoks kohandatud lauamänge (nagu näiteks rongimängude süsteem ps18xx). Kui populaarne taoline mängumeetod Soomes on?

Tegelikult ps18xx-i kasutavad Soomes vähesed, vaid paar-kolm huvilist ning enamus mu mängukaaslastest on väljastpoolt Soomet. Rails on pisut populaarsem ning osad mängivad ka rr18xx.com-is. Üldiselt on 18xx-huviliste ringkond siiski siinkandis suhteliselt madal, minu hinnangu kohaselt ehk vaid nii 30 inimest mängivad 18xx-seeria rongimänge aktiivselt. Kahe väikese lapse kõrval pole paraku endal mängimiseks eriti aega olnud, nii et viimased paar aastat pole sugugi nii palju mängulaua taha jõudnud kui oleks tahtnud. Samas veebipõhiseks kohandatud mängudest on mu lemmik olnud Terra Mystica, alates sellest hetkest kui ta terra.snellman.net saidil avalikult kättesaadavaks muutus.

– Elad Kesk-Soomes – kui tihe (või hõre) on lauamängumaastik Helsingist väljaspool?

Enamuses suurematest linnadest on Soome Lauamänguseltsiga (Suomen lautapeliseura ry) seotud mängijate grupid. Viimastel aastatel olen ühtlasi avastanud, et üle maa on ka teisi mängurite gruppe, kuid mingil põhjusel ei taha nad endid ametliku lauamänguseltsiga siduda. Ükski mu lähematest sõpradest lauamängudest huvitatud ei ole, nii et väljaspool kohalikku Kärmes-gruppi ma eriti neid ei mängigi. Kärmes on aga Soome Lauamänguseltsiga tihedalt seotud, kuna korraldab igal aastal jaanuaris Kinkkucon lauamängulaagrit.

– Kas peale Kinkkuconi korraldatakse Kärmese poolt veel mingeid regulaarseid üritusi?

Läbi aasta käime kord nädalas mängimas ning talvel on meil enamasti nii 15-20 huvilist ja 10-15 suveajal. Lisaks olen ma ise alustamas oma töökohas kohalikus ülikoolis üliõpilastega uut lauamänguklubi.

–  Küsiksin veel selle Soome Lauamänguseltsi kohta – kas oled ka ise nendega liitunud? Kui jah, siis kas sellega kaasnevad ka mingid hüved?

Jah, olen seltsi liige olnud alates oma aktiivsemast mängurlusest alatest 2010.-st aastast. Mis hüvesid puudutab siis reeglina on liikmetel lauamängulaagrites ja -üritustel odavam sissepääs, samuti pakuvad suuremad jaemüüjad lauamänguseltsi liikmetele kümneprotsendilist soodustust.

– Viimase küsimusena uuriksingi pisut üldisemat pilti – nimelt kas ja kuidas on sinu hinnangul mõjutanud Soome lauamängumaastikku kohalike autorite mängude nagu Eclipse, Nations ja Phantom League rahvusvaheline edu?

Hmmm… keeruline küsimus. Tänapäeval on tõesti Soomes loodud ja välja antud lauamängud rohkem tuntumad üle kogu maailma ning see avab tõenäoliselt uusi võimalusi Soome lauamängudisaineritele. Mul on ühtlasi hea meel näha, et osa uutest mängudest on suunatud pigem tõsisematele hobimänguritele, mitte tavapärasele peremängu sihtrühmale nagu varem tavaks oli.

– Aitäh!

 

Lugeja haarab kivi: