Intervjuu: Meelis Looveer

Meelis Looveeri saab hetkel pidada Eesti edukaimaks lauamängudisaineriks – tema loomingut on müügil nii Euroopas, Aasias kui ka Ameerikas. Meie suureks rõõmuks oli ta valmis kiirel suvisel puhkuseajal korraks VP tarbeks aja maha võtma ning nii oma minevikust kui tulevikuplaanidest rääkima. Küsitles Inga Alaveer.

 Millal sa lauamängude disainimisega alustasid ning milline oli esimene sinu poolt loodud lauamäng, mis ka trükivalgust juba nägi?

meelisMa arvan, et see võis olla mingi 2008, kus aegamööda esimesed ideed pähe hakkasid tulema. Esimene oli siis Kalevi kaardimäng nende kommipakki, mida müüdi kogu Eesti kaubandusvõrgus. Selle siis tootsin ka ja sain oma esimesed kirjastaja kogemused.

Kuidas need kirjastaja kogemused olid? Mis läks hästi, mis mitte?

Kehv oli näiteks see, et Eestis pole tõlke ja toimetamisbüroodel lauamängudega kogemusi, nii et need tulid välja veidi keerulised, aga õnneks riski polnud, kuna tiraaž osteti ära.

Palju läks aega, kuni järgmise mänguni jõudsid?

Sleepwellbedi reklaammäng tuli samal aastal. Ehk siis iga aasta on õnnestunud mõni reklaammäng välja anda.

Kas neid reklaammänge tellitakse sinult või võtad ise ühendust ning pakud idee välja?

Ise olen pakkunud kõigile.

Milline oli esimene nö karbitoode ehk mitte enam reklaammäng?

“Kes keda sööb” oli esimene mäng kaubandusse. Ja eks sealgi oli mitmeid möödapanekuid, k.a. jälle reeglitega. Aga see mäng on esimene, mis on jõudnud ka laia maailma.

Kust selle jaoks idee tekkis? Oli plaanis teha midagi lihtsat või pigem õpetavat? Suunatud rohkem lastele või täiskasvanutele?

Alguses oli lihtsalt mänguidee nagu iga teinegi – mu äi on nimelt jahimees. Esialgses variandis oli nii kaarte kui ka erinevaid loomi tunduvalt rohkem, mida sai kärbitud. Mingil hetkel tuli idee kirjutada projekt, kuna teema haakus suurepäraselt kooliprogrammiga – ja õnnestuski rahastus saada.

Käisid sellega ka Saksamaal Essenis lauamängumessil? Milliste mängudega sa veel sinna jõudsid?

“Food Chain” oli üle-eelmise aasta mäng minu poolt Essenis. Eelmine aasta oli “Om Nom Nom”.

omnomnomMa pole „Om nom nom“ mängu kahjuks mänginudki. Kuidas seda mängitakse?

Seal on 3 erinevat mängulauda toiduahelatega, millel Kass – Hiir – Juust / Hunt – Jänes – Porgand / Siil – Kärbes – Konn ning hunnik (15) täringuid toiduga. Igale mängijale antakse 6 kaarti sööjatega. Vooru alguses veeretatakse täringuid ja need moodustavad toidulaua. Mängijad käivad ühekorraga kaarte lauale, üritades võimalikult palju toitu ära süüa.

Trikk on selles, et mängulaua kõige alumise rea toit annab 2 punkti ja keskmise rea toit vaid 1 punkti, aga riskides suuremat punktisummat jahtida, võid ise jahitud saada. Näiteks lähed Hiirega juustu sööma, aga keegi käib Kassi ja paneb sind ennast nahka.

Kõik kaardid käiakse välja vooru jooksul, infot tuleb koguaeg juurde. Ja nii toimub 3 sarnast vooru.

Mäng võitis 2014. a UK Games EXPO-l mängijate valiku voorus hõbeda koha.

kaardimäng-tark-mees-taskusMilline on sinu viimane valgust näinud mäng?

Tark Mees Taskus“, uhiuus mäng juulikuust.

Mida see endast kujutab?

See on väga lihtne seltskonnakaardimäng: ühel pool kaarti on täht, teisel pool on teema. Segad kaardid ja hakkad paki pealt kaarte avama, nii et tekivad paarid tähest ja teemast. Kes esimesena seltskonnast pakub midagi, mis sobib teemasse ja algab antud tähega, saab avatud kaari endale võidupunktiks.

Testitud on seda koolides laste peal ja alates esimese klassi õpilastest. Oli väga populaarne. Lauamängulaagris ma alguses kõhklesin, kui selle teiste lauamängude sekka sokutasin, aga see oli sealt kogu aeg kadunud – inimesed mängisid – nii et pole häda midagi!

Üldiselt paistab, et mäng on hästi vastu võetud – raamatukettide mängude TOP-is juba esimesel nädalal figureerib. Pole paha, kuna pole puhkuste aegu veel promomisega pihtagi hakanud.

Kuidas sa sellise mängu ometi järsku välja andsid? See on täiesti erinev eelmistest.

Läksin natuke kommertslikumaks. Raha tuleb ju teenida!  Kuna mu eesmärk on lauamängudega elatist teenida, siis peab tegema igasuguseid mänge!

Kuidas mängudega elatise teenimine läheb?

Seda ma veel ootan ja vaatan, kuidas läheb. Koolihooajal sai päris palju üritusi ka koolides tehtud.

On see juba põhitöö?

Täitsa on.

On juba uute mängude ideed ka peas olemas?

Tegelikult on mul 100 ideed ja prototüüpi peas, arvutis, riiulitel. Pole aega ja testijaid nii palju paraku.

Oled ka välisriikides juba palju tuntust kogunud. Milliseid sinu mänge seal müüakse?

“Alles Käse” on publitseeritud ABACUSSPIELE poolt Saksa turule ja ka näiteks vene turule – see tundub seal päris populaarne olevat. „Om Nom Nom“ kirjastati hiljuti Gigamicu poolt Prantsusmaale ja üht teist veel. Mänge müüakse nii Aasias kui ka Ameerika mandril.

Mis sa arvad, mis su edu saladuseks on?

Uh, kui raske küsimus. Õnne on olnud, õigel ajal õiges kohas olnud. No eks andekust ja loovust ka natuke.

Su mängud on küllaltki lihtsad ja kergesti arusaadavad, sobivd nii lastele kui täiskasvanutele. Kuidas sa oskad oma mänge rahvale meeldivaks ja kaasahaaravaks teha?

Ei mõtlegi nagu kunagi selle peale – lihtsalt on õnnestunud mängud õigel ajal õigesse kohta saada. Kindlasti on nad, jah, väga laste/peresõbralikud. Lastemängud on väga popid ja väga õitsev äri, mida on juba kasvõi Essenis näha. Ma arvan ka, et seal liiguvad suuremad rahad, kui keerulisemate mängude turul.

On su eesmärgiks üle maailma tuntust koguda ja sinna mänge müüa või teed rohkem Eestile ja eestlastele?

Nii ja naa – Eesti turg on veel väga lapsekingades ja paljusid mänge on siin on väga raske pakkuda. Kui läheb hästi, siis kindlasti annan veel mänge välja, aga samasuguseid kommertslikke, nagu „Tark Mees Taskus“.

Üritan ka pakkuda väliskirjastustele oma ideid ning nende mängude litsentse, mida siin maal müün, ka väljapoole pakkuda.

Kindlasti tuleb neid mänge välja veel ja veel.

Lugeja haarab kivi: