Arvustus: Suburbia

Mutant Meeples. Start Player. Ultimate Werewolf. One Night Ultimate Werewolf. Castles of Mad King Ludwig. Suburbia.

Ted Alspach.

sub_1Suburbia mängulaud meenutab esmapilgul geomeetriaülesannete kogumikku. Ausalt. Siin on ruudud, ristkülikud, kolmnurgad, kuusnurgad, kuubikud, silindrid ja veel väiksemat pudi-padi. Mängulauda ei ole, reeglid mahuvad ära pooleteisele leheküljele, esmapilgul seega suhteliselt mittemidagiütlev linnaehitamine. Ok, vähemalt mitte kaubateede rajamine keskaegses Euroopas.

Ehk siis Suburbia on üks neist mängudest, mida on keeruline (kui mitte suisa võimatu) adekvaatselt hinnata lihtsalt komponentidele pilku peale heites, sest suhteliselt väheste vahenditega on suudetud edasi anda simcitylik linnaehitamise elevus, jättes samas välja kõikvõimalikud tüütud rutiinid nagu kanalisatsioonitrasside rajamise. Pfft, kellele seda kanalisatsiooni ikka vaja on. Ning millal ma üldse viimati Sim Cityt mängisin? Ja miks?

Aga nüüd tagasi Suburbia juurde. Mängu eesmärk on lihtne: ehitada omale säherdune linnaosa, mis mängu lõpus (ja ka keskel) sulle enim punkte toob (siin saaks tuua pädeva võrdluse ühe kohaliku pealinnaga, mida siiski tegema ei hakka). Kui nüüd muidugi täpne olla, siis võidupunkte kui selliseid Suburbias ei ole, nende asemel võisteldakse üksteisega rahvastiku hulgas – temaatiliselt ongi see sobilikum, kuid sellisel juhul tekib küsimus, kuidas seletada mängu lõpus toimuvat raha vahetamist inimesteks? Sünnitoetuste suurendamine? Ehh, ma ju lubasin, et ei hakka paralleele tõmbama.

sub_2Tagasi Suburbia juurde. Ehk siis – punkte toob linnaosa rahvastiku suurus, rahva hulka mõjutab linnaosa prestiiž, mis omakorda sõltub sellest, mida sinna linnaossa ehitatakse. Näiteks miljööväärtuslike äärelinnamajakeste ja kortermajade püstipanek tõstab prestiiži jõuliselt, kui sinna juurde lisada paar kooli-lasteaeda ning avada ka mõni mänguväljak, moodustuvad huvilisest suisa järjekorrad. Samas on linnaosa arendamine kulukas ning ainuüksi gluteenivabade küpsetiste kohvikutest seda ära ei majanda, seega on vaja sinna ka mingeid suuremaid ärisid. Kohalikud elanikud seevastu ei taha kuidagi suure pildiga arvestada ning seetõttu kipub linnaosa prestiiž kohe hüppeliselt langema kui kellegi tagahoovi mõni korralikust maksumaksjast lennujaam, tapamaja või (taevas hoidku!) kasiino ehitatakse. Loomulikult saavad kõk aru, et need on vajalikud ja olulised hooned, mida kindlasti tuleks ehitada aga – not in my back yard, eks ole?

sub_3Aga tagasi Suburbia juurde. Reeglid on sellel mängul ülimalt lihtsad. Oma käigu ajal sa kas võtad ühe olemasoleva arendusprojekti ning ehitad selle oma linnaosasse või investeerid mõnda olemasolevasse. Ehitades lisanduvad sulle teatud boonused-miinused olenevalt projektist, investeerides kahekordistad mõne ehitatud projekti omadused – nii lihtne see ongi. Seejärel korjad omale nii palju raha, kui palju linnaosa makse maksab ning saad punkte vastavalt prestiižile. Punktiskaala on aga Suburbias üks nutikamaid lahendusi – nimelt on siin lähtutud loogikast, et mida rohkem sul linnaosas elanikke on, seda suurem pingutus saab nende heaolu tagamine olema. Skaala on seega jagatud etappideks – ning iga etapi ületamisel väheneb sul automaatselt nii sissetulek kui ka prestiiž. Sissetuleku asemel prestiižile rõhudes võib seega mingil hetkel tekkida sul olukord, kus raha ei ole ning kõik on otsas.

Ja pisut Suburbiast üksi mängides. Kui tekib selline hetk, kui isegi sinu kujutletavad sõbrad on omale midagi targemat teha leidnud, saad Suburbiat ka üksi mängida – mängu reeglites on selleks puhuks eraldi algoritm, kuidas robotmängija Dave tegutsema hakkab. Varem või hiljem kipub aga selline mängumeetod üksluiseks muutuma ning sellisel juhul soovitan vaadata ka Suburbia digitaalset versiooni (saadaval nii Androidile kui iOS-ile). Digiversiooni eest tuleb küll mõned eurod välja käia, kuid selle eest saab nii hulgaliselt variante tehisintellektide vastu mängimiseks kui ka campaign-mänguvõimaluse.

Ning lõpetuseks Suburbiast läbi poliitikute vaatenurga – loetav Ekspressi veebist.

Lugeja haarab kivi: