Arvustus: Mr. Jack Pocket

Whitechapeli hämaratel tänavatel vilksatab kurjakuulutavalt Mr. Jacki vari. Teda on aga väsimatult jälitamas Holmes, Watson ja…  nende koer Toby!

mrjack1Kuulun paraku nende mängijate hulka, kes selliseid lauamänge, nagu Mr. Jack ning Mr. Jack New York’is (et mitte öelda üldiselt kahele inimesele mõeldud deduktsioonimänge) mitte eriti kõrgelt ei hinda. Pahatihti kipuvad nad oma sisu kohta liiga venima ning mõjuvad pigem tunniajaste versioonidena lastemängust “Kummast käest?”.

Seepärast pole ka imestada, et esmatutvus Mr. Jack Pocket-iga oli väga kõhkleva algusega. Lisatakse ju tavaliselt Pocket nimele selliste mänguversioonide puhul, mida on võimalik kaasa võtta randa, kartulivõtule või kelgumäele – ehk siis komponendid muutuvad suuremateks ja veekindlamateks, mängitavus kahaneb aga nullilähedaseks. (Hakkate vist juba tajuma kibestunud sõjamängurit, kes tunneb end rahulolevana vaid papimärkide hunnikute keskel? Hästi – ja nüüd kaduge mu murult!) Esmane kõhklus hajus peale karbi avamist aga kiirelt, kuna karbis oli vähe õhku ning palju nodi – ja komponendid olid igati korralikud ja esteetiliselt nauditavad.

Mänguajaks on karbile märgitud 15 minutit ning reeglid on sel mängul tõeliselt lihtsad – mängitakse maksimaalselt kaheksa käiku ning selle aja jooksul ka keegi võidab. Iga käigu jooksul saab kumbki mängija teha kaks tegevust, nii et kummalegi maksimaalselt 16 tegevust ja ongi pidu läbi. Mis aga muudab Mr. Jack Pocketi meh-tasemelt ohhoo-tasemeni (ehk siis igati muhedaks ja nauditavaks ajaviiteks) on nende tegevuste valik ning täitmise järjekord. Nimelt on kõik võimalikud tegevused jaotatud neljale kahepoolsele ümmargusele mängumärgile – ja iga paaritu järjekorranumbriga käigu alguses viskab Uurijaid kehastav mängija need õhku, nii et need juhuslikult lauale maanduks. Pildiga ülespoole jäänud tegevused ongi need, millede vahel mõlemad mängijad valida saavad.

mrjack2

Autor: BGG/zombiegod

Samas on ka tegevuste valikusse kerge asümmeetria sisse toodud – nimelt saab Uurija nüüd neist neljast valida (ja teha) kohe ainult ühe tegevuse, seejärel valib Mr. Jack omale allesjäänutest kaks meelepärast ning Uurija teiseks tegevuseks saab see neljandal, valimata mängumärgil kujutatu. Järgmisel (ehk siis paaris järjekorranumbriga) käigul pööratakse aga kõik mängumärgid teistpidi, nii et kahe käigu peale kokku saavad tehtud kõik tegevused mängumärkide mõlemalt küljelt. Seda käiku alustab aga Mr. Jack ühe tegevuse valimisega, seejärel valib Uurija kaks ning lõpuks Mr. Jack viimase allesjäänud tegevuse. Taoline ühiste tegevuste hulgast valik seab mõlemad mängijad huvitavate valikute ette – kas valida midagi nüüd või loota, et saad selle hiljem… või mida võtta endale ning mida jätta vastasele.

mrjack3

Autor: BGG/Random_Phobosis

Tegevused jagunevad laias laastus kaheks: on võimalik liigutada kas ümber Whitechapeli piirkondasid kujutava mängulaua liikuvaid detektiive või siis piirkondasid endid. Konks peitub siin selles, et iga käigu tegevuste osa lõppedes peab Mr. Jack teatama, kas ta on emma-kumma detektiivi (või koera!) nägemisulatuses – ning olenemata vastusest saab Uurija elimineerida teatud osa tegelastest. Jacki huvides on seega liigutada detektiive (ja koera!) sellistele positsioonidele, kus nad näevad ainult neile varasemast juba teadaolevaid tegelasi, detektiivid (ja koer!) aga eelistaksid käiku lõpetada nii, et kahtlustatavate arv järjest väiksemaks muutuks.

Kokkuvõtteks tuleb seega tunnistada, et minu suureks üllatuseks on tegu igati nauditava kiire lauamänguga, kus samas õnne osakaal on suhteliselt madalaks viidud. Deduktsioonimängude austajatele võib see olla seega väga hea valik kuid ka teistsuguste mängude eelistajad võivad tänu lühikesele mänguajale ning huvitavale mehaanikale siit omajagu mängurõõmu leida.

 

 

 

Lugeja haarab kivi: