Arvustus: Luchador!

Lucha Libre – peamiselt Mehhikost alguse saanud võitluslik spordiala, kus võitleja eesmärgiks on poksiareeni taolisel võitlusalal alistada oma vastane. Erinevalt Ameerikas populaarsest wrestling’ust on Lucha Libre puhul suurem osakaal nö „õhulöökidel“, kus ala ümbritsevate köite ning postide kaasabil end vastase poole lennutatakse. Teiseks oluliseks erinevuseks on aga võitluse ajal värvikirevate maskide kasutamine – ja üheks suuremaks alanduseks kaotuse juures ongi enamasti kaotajalt maski eemaldamine…

DSC_0351Põhja-Iirimaalt pärit lauamängude kirjastaja Backspindle Games saavutas suurema tuntuse juba oma esimese lauamänguga, milleks oli Sir Terry Pratchetti samanimelise raamatu ainetel loodud „Guards, Guards!“. Nende teine mäng – abstraktne strateegiamäng Codinca – ei suutnud küll sama suurt populaarsust koguda, kuid järjekorras kolmandat numbrit hoidev väljalase omab taaskord potentsiaali saada üsnagi menukaks.

Luchador! Mexican Wrestling Dice (ehk siis mehhiko võitlustäringud maakeeli öelduna) on kõike muud kui tavaline täringumäng. See on mäng, kus ‘High Five’ patsulöömine on oluline osa reeglites; see on mäng, kus nii kohtunik kui pealtvaatajad skandeerivad „ÜKS! KAKS! KOLM!“; see on mäng, mis on samavõrd jabur kui naljakas; see on mäng, mis sai UK Games Expol 2014. aasta parima peremängu (Best Family Game) tiitli.

DSC_0349Luchador! on mäng, kus mängu alustades valid sa esimese tegevusena omale tegelaskuju. Ning ei, siin mängus ei saa sa valida koleerikust haldja ega nooblist perekonnast pärit (kuid paraku valele teele sattunud) päkapiku vahel – see siin on võitlus ja show samaaegselt. Siin mängus on võimalik olla näiteks La Cobra Vuelo („lendav kobra“), La Tormenta Muerta („tappev torm“) või hoopis näiteks Ay Yi Yi Dolores. Ah et millest viimatimainitul selline nimi? Tema lemmikvõtteks on nimelt ala ümbritsevat ülemist piirdeköit alla surudes ja seejärel lahti lastes end jalad ees vastasele selga lennutada – ja seejärel oigaval vastasel seistes publikule „Ay Yi Yi Yi!“ skandeerida.

Peale seda saab kumbki mängija (mängida saab kas kahekesi või neljakesi, kahe tiimina) omale neli täringut ning samaaegselt veeretatakse need mängulauale. Võitlus toimub ainult ringi keskel ning mängulaualt maha veerenud täringuid mängija kasutada ei saa. Veeretatud tulemuse põhjal selgub, kui palju mängijad üksteisele valu teevad. Mööda läinud löögid on lihtsalt luhtunud võimalused, iga õnnestunud tabamuse eest saab aga mängija ühe löögitäringu. Blokeerimine tühistab omakorda tabamuse ning vasturünnaku veeretamine annab võimaluse hoopis vastase rünnak enda kasuks pöörata.

DSC_0350Seejärel algab mänguraundi atraktiivseim osa – löögitäringut veeretades selgub, millise võttega vastane matile pikali saadeti – oli see nüüd eduka maksahaagi, õnnestunud jalalöögi või lihtsalt kättejuhtunud toolijala abil. Igal võitlejal on lisaks ka oma nö. „lemmikvõtted“, mida teatud tingimustel proovida võib – õnnestumise korral on suur tõenäosus vastane pikemaks ajaks ööbikuid kuulama saata, ebaõnnestumise puhul aga… eks kujutage ise ette.

Mäng lõpeb siis, kui ühel võitlejatest võitlusvaim nullini jõuab või kui ta teist piisavalt kaua valuvõttes hoida jaksab. Nii või teisiti on tegu suhteliselt kiire mänguga, kus täringute tõttu on õnnel väga suur roll. Muhedad on ka neljakesi mängides tiimireeglid, kus üks mängija võib võitlusringis teise välja vahetada – kuid ka siin võib juhtuda, et lahkuda üritaja tiritakse vastase poolt ringi keskele tagasi ja ta peab võitlust jätkama.

Kokkuvõtteks võib seega öelda, et Luchadori puhul on tegemist lõbusa ja lärmaka ajaviitemänguga, kus tegelaskujusse sisseelamine mänguelamusele kordades juurde annab. Paadunud kuubikulükkajad ning keskaegse kaubanduse spetsialistid seevastu tõenäoliselt siit mängust endale midagi suurt ei leia – ning olgem ausad, strateegiaga pole siin suurt midagi peale hakata. Parajalt lõbus on aga ka ilma selleta.

Hinnates mängu restoraniskaalal (enam sinna ei läheks / läheksin sinna uuesti / tahaksin sinna kindlasti uuesti minna) oleks selle mängu hinnanguks ‘mängiksin seda uuesti’.

Lugeja haarab kivi: