Arvustus: Kingdom Builder

“Kui mängulaud koosneb hexidest, siis on see hea mäng.”
(Lauamängurite kõnekäänd)

kb1Võib öelda, et Donald X. Vaccarino tähelend lauamängudisainerina sai tõsise kiirenduse 2008. aastal, kui ilmus esimene kaardimäng Dominion. Dominioni edu omakorda tähendas, et nii iga poole aasta (kuni aasta) tagant saabus trükikojast uus laiend, mille tulemusel hakati juba vaikselt mõtlema, et kas Donald X-i poolt midagi muud ka üldse oodata on. Oli küll. Kolm aastat hiljem, aastaks oli siis 2011, andis Saksa kirjastaja Queen Games välja tema uue mängu Kingdom Builders – mis oli kõike muud kui Dominion. Tegelikult ei sarnanenud see suurt millegagi – ning nagu taolistel puhkudel ikka, jaguneti laias laastus kaheks. Ühed jumaldasid Kingdom Builderi mehaanikat koos selles peituva taktikalise mitmekesisusega, teised kirusid selle maapõhja kui juhuslikkuse musternäidise. Millega siis tegemist on?

Kingdom Builderi baasmäng (jah, ka sellele on juba hulgaliselt laiendeid tehtud) ei hiilga ei komponentide külluse ega ka reeglite keerukuse osas. Pigem võiks öelda, et suure karbi kohta on seal vidinaid-pudinaid suhteliselt vähe ning kui pildimaterjal välja jätta, võtaks reeglid 6 lehekülje asemel maksimaalselt ühe jagu ruumi. Seega võib nentida, et Vaccarino on minimaalsete vahenditega suutnud luua igati arvestatava mängu – ja julgen väita, et see on igati maksimumi lähedane tulemus.

kb2Millest siis mäng koosneb? Esmalt on baasmänguga kaasas kaheksa 100-hexist (10×10) mängulaua osa. Igaks mänguks valitakse neist kaheksast suvalised neli, pannakse need omavahel kokku 20×20 mängulauaks. Olenevalt valitud mängulaua osadest pannakse sinna ka neil kujutatud asukohad – farmid, tornid, koplid, oaasid jmt – ja mängulaua kõrvale asetatakse ühtlasi nende asukohtade spikrikaardid (need tuletavad meelde iga asukoha eriomadust). Seejärel valitakse eesmärgikaartidest pimesi kolm kaarti – need panevad paika tingimused, mille eest vastavas mängus punkte jagama hakatakse. Peale seda polegi muud jäänud, kui iga mängija võtab kõik 40 oma värvi maja, kaardipakk segatakse, igaühele jagatakse kätte üks kaart ning mäng võibki alata.

Mäng ise kulgeb reeglite poolest väga lihtsalt. Kui on sinu käigukord, siis esimesena mängid välja oma käes oleva kaardi ja seejärel asetad mänguväljal kaardil kujutatud maastikule kolm oma majakest, järgides kuldset reeglit – kui vähegi võimalik, pead oma maja asetama mõne oma olemasoleva kõrvale. Kui majakesed paigutatud, ongi kõik – tõmbad omale ühe kaardi kätte ning käigukord läheb edasi.

kb3See lihtsus on ühtlasi Kingdom Builderi vastastele suurimaks pinnuks silmas, kuna ei suudeta aru saada, kuidas on võimalik midagi planeerida, kui sul on kogu aeg käes ainult üks kaart. Üks. Ning sellegi tõmbad pakist juhuslikult. Selles osas olen kriitikutega täiesti nõus – kuid millegipärast jäetakse nende poolt tähelepanuta asjaolu, et tegemist on riskide hajutamise mänguga: kui sul näiteks ei piirdu ükski maja metsaga ning sul on käes metsakaart, võid oma esimese maja panna suvalisse metsa mängulaual. See lisab omakorda mängule uue dimensiooni – lisaks vastastele ja eesmärkidele pead ka pidevalt silmas pidama, et sul oleks kõikvõimalike kaartidega midagi kasulikku peale hakata.

Käike tehakse järgemööda seni, kuni kellelgi saavad majad oma varudest otsa ning seejärel hakatakse punkte jagama. Punkte jagatakse vastavalt eesmärgikaartidele, mis on kogu mängu kõigile avalikult nähtavad olnud – ja vastavalt kui palju kellelgi neid tingimusi täita (ning vastaseid blokeerida) õnnestunud on. Olgu selleks siis ehitamine rannikule või mägede ümbrusesse, horisontaal- või vertikaalsuunal, linnasid ühendades või hoopis eraldi gruppides.

Kuna nii mängulaud kui punktikaardid valitakse juhuslikult, on Kingdom Builderi puhul ohtralt uusi mänguvõimalusi, nii et kahte identset mängulaua ja eesmärkide kombinatsiooni ei teki niipea. Tänu lihtsatele reeglitele ja kvaliteetsetele komponentidele on seda mängu hea tutvustada ka lauamängumaailmaga esmatutvust tegijatele – ja kui keegi siiski arvab, et planeerimisest selles mängus tõesti kasu pole, soovitan proovida digitaalset versiooni (saadaval nii Androidile kui iOS-ile, tasuline) mis võimaldab nii AI-ga kui ka üle võrgu mängida.

 

 

 

Lugeja haarab kivi: